Svensk ordbok 2009, webbversion
sluta om
[
åm
´
]
verb
slöt slutit
,
pres.
sluter
slut·er
●
ofta fast sammansättn., se
omsluta/1
tätt omge
sluta om ngn/ngt
sedan 1742
Subst.:
vbid1-908617
omslutande